Eesti uusaeg
tasandil reguleerima suhteid vabriku omaniku ja töölise vahel. See seaduse sätetest tulenevalt
määras töötingimused kindlaks vabrikuomanik, selles osas olid tal suhteliselt vabad käed- See
tähendas seda, et tööliste jaoks olid valdavalt töötingimused päris rasked, muuhulgas kasutati
palju ka naiste ja laste tööjõudu.
Töölisliikumine- Esialgu oli stiihiline, väljaasutmsed toimusid üksikutes ettevõtetes. Sellest
faasist jõuti aga 19 sajandi lõpuks hästi organiseeritud streigiliikumiseni(kuigi seadusega oli
see keelatud). Streigiliikumine oli hästi organiseeritud. Toimusid ka juba esimesed üldstreigid
nt Narwa kreenholmi tööliste algatusel, samuti Kunda tsemenditehasega seoses. 19 sjaandil
töölisliikumise eesmärgid olid eranditutlt majansuslikku laadi- palgatõus ja tingimuste
paranemine. 19 sajandil nende mahasurumiseks kasutati sõjaväge. Töölisliikumise
eesmärkides toimus muudatus 20 sajandi alguses 1905 aasta revolutsioon- majanudslikkudele
annaabi.ee 
