Eesti Lähiajalugu
Rahvarinde positsioon ühiskonnas
tugevnes. Vahetati välja Karl Vaino aegne juhtkond.
Ühiskonna politiseerumine: Ühiskond tegeles aktiivselt poliitikas, see viis
sinnamaani, et NSVL sõlmis liidulepingu ENSV'ga, mis andis ENSV'le vabamad
käed valitsemiseks. 1989. a jaanuaris võeti vastu keeleseadus, millega eesti keel sai
riigikeele staatuse, ning järgmisel kuul kuulutati 24. veebruar iseseisvupäevaks.
Nõukogude meelsed nõudsid Kirde-Eesti muutmist autonoomseks oblastiks,
moodustati streigikomiteesid, laiendati Moskva-meelset propagandat muulaste hulgas
ning valmistuti kaitmsa nõukogude võimu. 1989. aastal algas nõukoguliku
haldusjaotuse kaasajastamine. Augustis võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu otsuse
haldusreformi läbiviimise kohta. Otsustati minna üle kahetasandilisele
haldussüsteemile. Toimusid vabad valimised. IME ehk isemajandava eesti idee
läbisurumine üleliidulisel tasandil. Eestis valmis ulatuslik majandusreformide kava.
Suhted keskvõimuga: 1988