Carmina Burana kokkuvõte
teose avakoor ,,O fortuna". See on võimas ja dramaatiline. Terve orkester mängib ja koor
laulab. Dünaamika on võimsast fff kuni sosinani välja. Selliseid avakoore annab kõrvale
otsida. See räägib saatusest. Fortune plango vulnera on natuke pikem ja seal on tähtsamad
madalad hääled.
Üldse Carmina Burana on väga võimas, vägev suurteos, mis samas on väga lihtne oma
olemuselt.
Meloodiad on lihtsad, aga rütm on väga põnev ja pulseeriv. Mängib väga tähtsat rolli, nagu
ka Stravinskyl. Rütm on lihtne, aga taktimõõt vaheldub ühest teise väga vabalt ja kiiresti.
Rütmilised muutused ja tsensuurid nende vahe peal tekitavad tunde, et muusika on hästi
liikuv ja jutukas. Rütm ei tundu seepärast nii keerukas, kui see tegelikult on. Mõni soolo on
väga nõudlik lauljatele. Nt. tenori soolo ,,Olim lacus coluera" tuleb laulda peamiselt falsetiga.
See näitab karakteri kannatusi. Samuti on baritonil selline näide : ,,Dies nox et omnia". See
annaabi.ee 
