,,Miks osades riikides kehtestati diktatuurid, teistes aga säilis demokraatia?’’
pidi muutma Venemaa lühikese ajaga tööstusriigiks. Kui tekkisid tõsised probleemid
viljavarumisega otsustati minna üle kolhoosimajandusele. Majandusels juurdus range
plaanimajandus. Stalini ainuvõim tugevnemisega kaasnes poliitiliste vastaste
ulatuslik hävitamine. Tema veendumuse järgi oli vägivald sotsialistliku riigi loomulik
koostisosa. Samuti oli ta veendunud, et Punaarmee abiga suudab ta kogu maailma
muuta kommunistlikuks. Korrigeeriti ka maailmarevolutsiooni stratreegiat.
Saksamaad hirmutas kommunism. Selle põhivaenlasteks said
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, eesotsas Adolf Hitleriga. Neis nähti jõudu,
kes suudab peatada kommunistid. Hitleri õpetuse põhimõttel pidi Saksamaa saama
jälle suureks ning sakslased pidid muutuma maailma valitsejaks. Nende eesmärk oli
nn uue korra loomist, mis tähendas sakslaste rassilise puhtuse saavutmist. Peale
Riigipäevahoone põlengut kehtestati üheparteisüsteem. Parlament kaotas oma
annaabi.ee 
