Võrdlev õigussüsteemide ajalugu
järjest enam kreeka keisririigiks, kus oli võimas ortodoksne kirik. Viimane omakorda oli
riigiga tihedalt seotud.
7.saj. tugevnes Bütsantsis vaba talupoegkond. Riigi ilmet ei määranud enam mitte linnad, vaid
maa-piirkonnad, kus vähenes suurmaavalduse ja vähemalt esialgu ka pärisorjuse tähtsus.
Sõjaväe ja talurahva seisundi tugevnemisele aitasid kaasa reformid, mille käigus asustati
esialgu piirialad, hiljem ka teisi piirkondi sõdurtalupoegadega (stratiootidega), kes olid
kohustatud põlvest - põlve armees teenima.
Reformi eesmärgiks oli tagada:
1. stabiilne talupoegadest armee
2. stabiilne maaharimine
3. stabiilne maksude laekumine
Reformide käigus taasühendati tsiviil- ja sõjaväeline haldus, riik jaotati teemideks (teem -
armeekorpus), mida juhtis strateeg.
3. Ikonoklasm - 726 843
Perioodi iseloomustas ikonoklasm (pilditüli) ikonoklastide (pildirüüstajad) ja ikonoduulide
(pildikummardajad, pildiorjad)vahel