Esineb settekivimites konkretsioonidena (mugulatena), karbikodadena, muldja massi või nõruna. Fosforiit on settelise (autigeense) või biogeense tekkega. (Viiding, 1984) Eesti fosforiit on ammust ajast tuntud oobolusliivakivi (oobolusfosforiidi) nime all. Seda traditsioonilist nimetust kasutatakse tihti praegugi. Oobolusliivakivi on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses, seega ligi 500 miljoni aasta eest. Eesti aluspõhja stratigraafilises liigestuses on see tuntud Pakerordi lademe Kallavere kihistuna, mis omakorda on jagatud kihistikeks. (Raudsep jt, 1993) Fosforiit kujutab endast lukuta käsijalgsete e oboliidsete brahhiopoodide (Ungula, Schmidtites) jt karbipoolmete ja detriidi kuhjumit kvartsliivas. Fosforirikkad on lukuta käsijalgsete kodade poolmed ja nende tükid (joonis 1). Setend on karbipoolmete tumedast värvusest tingitult kohati tumehall ning meenutab konglomeraati (nn ooboluskonglomeraat) (joonis 1). (www.ut.ee)
nende kohta geoloogilise kaardi koos siinse 17. Miks on Siluri kivimite paksus Vanimad korallriffid tekkisid Eesti aladel Oandu, Nad on head aluspõhja stratigraafilise liigestusega (1858). suurem kui Ordoviitsiumi Rakvere, Nabala ja Vormsi ladestus, ülem- keskkonnamuutuste indikaatorid (temperatuur, Oma stratigraafilises teaduslikus töös eraldas kivimitel? ordoviitsiumis. süsinikuringe) Schmidt põlevkivi sisaldavad kihid ja kandis nende avamused kaardile, olles sellega Ei saa aru, kas küsitakse aint Balticat või üldse 24. Kas Balti paleobasseini 32. Mida tähendab kihtide tahestahtmatult sooritanud ka põlevkiviotsingu
annaabi.ee 
