Hüdrobioloogia konspekt
Need protsessid
omakorda sõltuvad süsteemis toimuvate protsesside tagasisidemetest ja asukohast. Eristatkse
3 kihti:
Valgustatud, segunenud soe kiht – epilimnion
Keskmine kiht – termokliin või metalimnion
Arktilistes piirkondades stratifikatsioon puudub. 2-30 m järvedes; 100-1000m ookeanides.
Miromiktilised järved – (ühendus merega põhjavee vms kaudu või sooli lahustub aluspinnast
juurde) seal soolsuskihistus.
Enamik järvi kihistunud. Madalad järved võivad stratifitseeruda mitu korda suvel –
polümiktilised ka troopikas.
Hüpolimnion – allpool metalimnioni = süvameri. Seal on liiga pime, et fotosüntees saaks
toimuda. Bioloogiliselt aktiivsed ühendid jõuavad siia pinnakihtidest settivate osakeste
kaudu.
Et oleks epilimnion ja hüpolimnion, peab järv olema sügav + sesoonsed ilmamuutused –
parasvöötmes.
Epi- ja hüpolimnion erinevad üksteisest keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste
poolest
annaabi.ee 
