Sõnajalg kivis
kohtuprotsess, kuna ei leitud ühtegi elusat tõendit ookeaniinimesest. Süüdistuse kohaselt oli
sooritatud massimõrv inimkonna suhtes. Teine istung toimus kolme kuu, kolmas – kahe aasta
pärast. Batriani kaitsja nõudis katastroofi käsitlemist ettenägemata õnnetusjuhtumina, kuna
süüdistatav ei teadnud, et süvaveepommid olid valesti märgistatud. Tunnistajana esines ka
Malevin, kes ütles, et Atlandi lahing-opetatsiooni strateegia töötas välja mereväejõudude
strateegiakeskus ja tema (Malevini) käsul viis selle läbi Batrian kui laevastiku parim,
teovõimsaim ohvitser. Vandekogu leidis, et puudub kindel alus süüdistavate suhtes õiglase
otsuse langetamiseks ja seetõttu peatati kohtuprotsess pooleteiseks aastaks, et töötada välja
printsipiaalselt uued seadused ja jätkata ookeaniinimese otsinguid.
Kolmas peatükk kirjeldab elu väga õõvastavas kohas – 16. sajandil ehitatud kindlusvanglas,
mida nimetati Alligaatorarikaadiaks