Neuschwansteini loss
Vahest sel põhjusel pidasid üldiselt alamad teda armastusväärseks ekstsentrikuks, aga
pealtnäha hallutsinatoorsele käitumisele järjest vaenulikum valitsus lasi psühhiaatrite
komisjonil (kes päriselt Ludwigit kordagi ei uurinud) kuulutada kuninga vaimuhaigeks ning
nimetas regendiks tema 60- aastase onu.
Sügavas masenduses Ludwig nõustus viimaks troonist loobuma ja ta viidi
Neuschwansteinist ära. Kolm päeva hiljem, 13. juunil 1886, leiti kuningas koos arstiga
uppununa Stranbergi järvest. Selleks ajaks oli lossi ehitatud 17 aastat ja sellest oli valmis vaid
kolmandik. Kuningas Ludwig sai seal elada vaid 172 päeva. Ta oli soovinud, et loss jääks
külastajatest puutumatuks, kuid tema soove eirates avati loss külastajatele peaaegu kolm
nädalat pärast tema surma ning palee kinkis Ludwigile iroonilise surematuse- kõige
endassetõmbunum kuningas ajaloos oli loonud Saksamaa kõige külastatvama
turismiatraktsiooni.