valgud, UTR regulatoorsed järjestused, imprinting. cis ja trans mõjuvad valgud osalevad geeni ekspressiooni regultasioonil. Trans-mõjuvad valgud kodeeritakse kaugelasuvatelt geenidelt, seega peavad migreeruma transkriptsiooni toimumiskohta. Samas regulatoorses järjestuses, kuhu seonduvad, on cis-mõjuvad valgud. UTR regulatoorsed järjestused asuvad mRNA 5’ juures enne AUG koodonit (GAP) ning 3’ otsas pärast stopkoodonit (polüA). Nad abistavad mRNA seostumisel ribosoomiga ja tagavad translatsiooni efektsiivsuse. Imprintingu korral ekspresseerub vaid ema- või isapoolne geen. Näiteks Brader-Willi sündroom. X geenid naistel ja kõik autosomaalsed geenid on bialleelsed, sest nii ema kui ka isa annavad mõlemad ühe alleeli. Meestel, kellel on üks X ja üks Y kromosoom, on suur enamus sooga seotud geenidest monoalleelsed: enamus X geene ei oma funktsionaalset homoloogi Y
a/h. Koodidel ei ole mingit vahenukleotiidi, seda loetakse järjest. Kood ei kattu, iga nukleotiid on vaid ühes tripletis. Kood on praktiliselt universaalne; sama kood eri organismidel määrab sama a/h. Kood degenereerub 18 a/h 20st kodeeritakse rohkema kui ühe koodoni poolt (v.a. Met ja Trp), paljudel on neli koodonit kolmandas positsioonis. Koodil on start koodon (ATGkodeerib metioniini), sellest tavaliselt algab valgu süntees j kolm stopkoodonit, mis termineerivad polüpeptiid ahela . Nõrk side(Wobble) tRNA antikoodonis, mis tähendab, et kolmas nukleotiid on kõige nõrgem ja paardub vähemspetsiifiliselt. Kood ei kattu ja seda loetakse ilma vaheta 3-kaupa. Kood on universaalne. Kogu elusloodus on ühesuguse geneetilise koodiga. See on tõestus evolutsioonist. Valgu süntees toimub ribosoomidel. mRNA transleeritakse 5' suunas 3'. ProtValk sünteesitakse N-terminuselt C-terminusele . A/h seob tRNA, mis transpordib selle
annaabi.ee 
