Eesti Vabadussõda
vastupealetungimiseks koguda." Jälitamiseks suunas diviisi juhatus
Hinzenbergi peale 9. polgu ning 6.polgu I ja II polgu, 2.ratsapolgu ja
1.polgu II pataljoni. Seejuures pidi 2.ratsapolk enda alla võtma
Ramotskojest 15 km lõuna pool asetseva Nitau teedesõlme.
Kui meie väed asusid rindel vaenlast jälitama, oli viimane juba teinud
suure hüppe tagasi Riia suunas. Uueks kaitsepositsiooniks valis vastase
väejuhatus Hinzenbergi ümbruse, mis on 40 km Võnnust ja 30 km
Stolbenist.
Hoolimata tehnilisest paremusest osutusid aga eriti Rauddiviisi osad
võimetuks täitma väejuhatuse kavatsusi. See selgus 23.juuni õhtul, mil
Engelhardshofi alla jõudsid meie 9.polgu osad. Järelejätmatu energiaga
jätkas see väeosa 23.juunil edasitungi lõunasse, kuigi ta kaks roodu al.-
kpt. Peeter Koltsi juhatusel olid pöördunud Roopa peale ning seepärast
polgust maha jäänud. Ootamata terve väeosa koondumist, otsustas