Põhjavesi Uku Pattak ja Kristiina Stokeby Mis on põhjavesi ? Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi ehk maapinnaalune vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Eesti põhjavesi toitub peamiselt sademetest, mis annavad ligikaudu 3,2 km3 vett aastas. Kogu põhjaveevaru on hinnanguliselt 2000 km3. Põhjavee kasu ja sellest tulevnevad kahjud Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas Suure tarbimise tõttu on osades linnades põhjavee tase langenud, näiteks Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud merevesi. Kivimikihid jaotatakse kaheks: Vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuuna...
ja 7. kompanii formeeriti Viljandis ja 8. kompanii Põltsamaal. Kokku oli pataljonis 800 meest. Pataljoni väljaõpe toimus alguses formeerimispaigas, hiljem Põltsamaal ja Rakveres. Relvadeks olid vanad, roostes nõukogude trofeerelvad. Seejärel viidi pataljon Volosovo, kus see asus raudtee- ja sildade kaitsele. Hiljem teostas julgestusteenistust Novgorodi piirkonnas, ning võttis osa Volhovi "koti" likvidee- rimisest. Julgestusgrupp 183 formeeriti 1941. a. augustis Pärnus leitnant H. Stokeby juhtimisel. Mõned päevad hiljem lahkus Stokeby oma kohalt, mille põhjuseks oli saksa sideohvitseri ja selle staabi halvustav suhtumine eestlastesse. Tema asemele asus ülemleitnant Evald Ant. 9 Hiljem asus Anti asemele major H. Elram. Kokku oli pataljonis umbes 770 meest. Mehed kandsid saksa vormi, kuid oli keelatud kanda saksa auastmeid ning saksa kulli rinnal. Relvadeks olid vene trofeerelvad. 1941
annaabi.ee 
