Stoikud
m.a.
Esindajad: küünikud (Antisthenes, Diogenes), epikuurlased (Epikuros), stoikud
(Zenon, Seneca, Epiktetos, Marcus Aurelius), skeptikud.
Stoikud
Stoitsismi üldine definitsioon: hellenistliku ja rooma filosoofia (3. saj eKr 2. saj kp
eKr 6. saj pKr) suund, mis pooldas mõistuse järgimist. Kreeka kunst, filosoofia ja
usund avaldasid suurt mõju rooma ideoloogiale, kuid omandatavaid kultuuriväärtusi
kohandasid roomlased oma vajadustele ja arendasid edasi. Nii juhtus hiljem ka
stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku
peakeskuseks.
Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon
Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise
kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk,
vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest
filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise
annaabi.ee 
