Marju Lepajõe Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla
Ta on pidevalt õnnetu, kui ta
kogu aeg tunneb, et pole ikka küllalt hea.
Ma ei saa öelda, et oleksin ka ise olnud koolis õpingute suhtes eriliselt õnnelik. Aga on tõsi, et olin kogu aeg
õnnelik selle üle, et koolis oli hea seltskond, fantaasiarikas ja lustakas olemine. Võib-olla peaks sõna «õnn»
siin ümber tõlgendama? Õnn ongi keeruline, nii et võib-olla ei peaks PISA testide juures õnnetundest
rääkima. Võib-olla peaks lastes kasvatama pigem stoilist, isegi sportlikku hoiakut, et täna läks nii, homme
läheb paremini et laps oleks endaga tasakaalus ja saaks aru, kus ja mida peab veel õppima.
Äkki oleks «õhin» parem sõna? Võib-olla mõõta hoopis seda, kas laps läheb kooli õhinaga või mitte? Õhin
tuleb sellest, et saab mingi huvitava teadmise või on tore koolis käia, sest seal on head sõbrad. Ja kui õhinat
ei ole, siis peab järelikult midagi muutma.
annaabi.ee 
