Stoikud
Kõnekeeles on kasutusel sõna stoiline, mis tähendab - eluraskustes vankumatu,
kindlameelne. Sellist eluviisi pidasidki vääriliseks filosoofid, kelle õpetus sai nimeks
stoitsism. Nimetus ise on juhuslik ega peegelda õpetuse sisu. Nimelt kogunesid
Zenoni mõttekaaslased Ateenas asuvas sammaskojas, mida nimetati Stoa'ks. Zenon
esitas oma arutlusi sammaskojas edasi-tagasi kõndides. Varemalt olid Stoas
kogunenud poeedid ning neid kutsuti tollal samuti stoikuteks, kuid nüüd omistati see
nimi Zenoni mõttekaaslastele. Zenon jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks.
Kõik kolm filosoofia osa loogika, füüsika ja eetika moodustasid ühtse terviku.
Loogika tugevdab tervikut, hoiab seda koos, füüsika on õpetus loodusest, eetika
õpetab, kuidas elada ja õnnelikuks saada.
Stoitsism tekkis ajastul, mil filosoofia peamiseks ülesandeks ei olnud enam looduse
või tunnetuse uurimine