Liivi- ja Põhjasõda
juhtis Johann Patkul, Liivimaa maamarssal. Talupojad: 1645. a fikseeritud maakorraldusega kinnitati
sunnismaisteks ja pärisorjadeks Eestimaa kubermangus. 1668 a. Liivimaa kindralkuberner Karl Tott
toonitas pärisorjuslikku seisundit. Riigimõisates aga reduktsioon vabastas talupoja pärisorjusest.
Talupoegade koormised fikseeriti vakuraamatutes. Talupoegade üle mõisteti kohut kuninga poolt määratud
kohtunikud ja talupoegadel oli õigus mõistnike edasi kaevata, kuni Stockholmini, kuningani välja. Mõisnikud
Rootsi ajal: enamasti olid mõisnikud rahvuselt sakslased. Rootslastest omanikud rentisid reeglina
sakslastele. Siia tulnud teistest rahvustest mõisnikud saksastusid üsna kiiresti. Teine põlvkond olid juba
sakslased. Mõisnikud jäid seisuselt rangelt eraldatuks.
Linnad, käsitöö ja kaubandus: *hansakaubandus oli kadunud *Läänemeri oli muutunud Rootsi riigi
annaabi.ee 
