Antiikfilosoofia
naudingut, kuid sellega mõtles ta rohkem vaimset kui kehalist, rohkem püsivat kui
hetkelist. Nauding või kannatus on tunnused, mille järgi saab otsustada, kas miski on
inimese loomusega kooskõlas või mitte. Poliitilise tegevuse asemele, mida Epikuros
laitis, seadis ta sõprussuhete arendamise. Ta taotles vabastada inimest surmahirmust ja
jumalatekartusest. Epikurose filosoofiat on kujukalt käsitlenud oma poeemis
Lucretius. Suur tähtsus - ka haritud roomlaste jaoks - oli stoal, millesse hiljem
sugenes üha rohkem usundilisi jooni. Stoikud pidasid inimese elu kõrgeimaks
eesmärgiks voorust, mis tähendas neile elu kooskõlas loodusega ja
maailmamõistusega (logos). Et nende arvates oli tõeline kõlblus saavutatav üksnes
tõese tunnetuse kaudu, omistasid nad suurt tähtsust teooriale. Tunnetusteoorias
kaldusid nad sensualismi, loo- dusõpetuses materialismi. Oma teleoloogilistes