Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
Rütm on inimese eksisteerimises selline tähtis osa, et peame tunnistama: inimene on rütmiline
olend. Ilmset rütmi võib täheldada südamelöökides, hingamises, kõnnakus ja kõnelemises.
Siseorganid töötavad samuti rütmilistes tsüklites. Isegi aju funktsioneerib rütmiliselt. Saksa
teadlane Hans Berger avastas, et ajulainetel on muutumatu sagedus ja nad on mõjutatud
füüsilisest ja vaimsest seisundist.
Rütm on muusikalistest elementidest füüsiliselt kõige stimuleerivam. Kui rütmil on selline
energiat andev mõju lihastele, siis on loomulik, et mõjutatakse ka tundeid (ja vältimatult
mõistust). Charles Hughes arutab seost meeleolu, emotsiooni ja rütmilise faktori vahel. Ta
teatab: "Muusikal, kui ta tõeliselt liigutab ja erutab kuulajat, on kaks tähtsat toimet: kuulaja
tähelepanu keskendub nii muusikale, et ta hetkeks unustab enese ja temas tekib emotsionaalne
reageering vastavalt muusika meeleolule. Selle reakstiooniga kaasnevad samasugused
annaabi.ee 
