Keskkond lapse arengu mõjutajana asendusperes
teatud asju üle, et tulemus näeks parem välja. Ülo Vooglaid räägib lastekodust kui
turvalisest ja meeldivast keskkonnast lapsele, kus ta saab vajalikud oskused ning
teadmised eluks. Kuid mitte iga kord ei pruugi inimeste soovid ja teod õnnestuda ning
seda ka lastekodus. Laps võib tunda end hoopis üksikuna ja soovimatuna.
Kristi Kõiv on oma uurimuses välja toonud kolm hoolekandeasutuses esineda võivat
deprivatsiooni liiki:
sensoorne deprivatsioon, kui rahuldamata on lapse stimuleerimisvajadus ja lapsega
tegeldakse vähe;
sotsiaalne deprivatsioon, kui lapsel puudub pidev kontakt inimestega;
emotsionaalne deprivatsioon, kui lapse sotsiaalne keskkond on lapse vastu ükskõikne
( 2003).
Autori seisukohalt on lapse materiaalsed vajadused lastekodus täidetud, soe toit kolm
korda päevas, kaasaegse mööbliga tuba, riided, mis tulevad lastekodu laost, õpivahendid,
mille muretseb lastekodu-ühesõnaga materiaalselt on kõik olemas. Puudu jääb usaldusest,
annaabi.ee 
