Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel
(Elenurm, T. & Kasmel, A. & Kidron, A. & Rüütel, E. & Teivelaur, M. & Traat, U. 1997)
Muusikaga saab mõjutada aju aktiivsust, samuti organismi biokeemilisi protsesse, mis
väljenduvad hingamissageduses ning südamerütmi, vererõhu ja ainevahetuse muutustes.
(Feldman, I. 2005)
Teadlased on kindlaks teinud, et muusikal on kindel, kuid iga inimese puhul erinev mõju
südame füsioloogilistele protsessidele. Paljud teadusuuringud baseeruvad stimulatiivse
(iseloomulikeks parameetriteks kiire tempo, rõhutatud rütm, suhteline valjus, vahelduv
dünaamika, palju staccatot, lai diapasoon, etteaimamatud muutused, äkilisus) ja sedatiivse
(aeglane tempo, harmoonia ja meloodia rõhutamine, mahe tämber, legato-liikumised, kitsas
diapasoon, järk-järgulisus, etteaimatavad muutused) muusika mõju võrdlemisel. Enamus
uuringuid on näidanud, et stimulatiivne muusika suurendab südame löögisagedust, sedatiivne
muusika aga vähendab
annaabi.ee 
