EESTI KIRJAKEEL 17.-18.sajandil. Vana kirjaviis
Piibli tõlkimine algas 17. sajandil
1720.- 1730. aastatel tõlkis (ja redigeeris varasemaid)
pastorkond seda ühendatud jõududega.
Piibel ,,Piibli Ramat, se on keik se
Jummala Sanna" ilmus 1739. aastal, seda
trükiti 6015 eksemplari.
* ühtlustas kirjakeelt (tõlke ühtlustaja
Anton Thor Helle),
* aitas kaasa lugemisoskusele,
* avardas rahva silmaringi,
* kujundas arusaama raamatukeelest ja
-stiilist,
* taotleti lihtsust ja rahvapärasust,
* rikastas sõnavara
laensõnad: jaana-lind, stimipuu `akaatsia`, ahal àaloe`
tänapäeval arhailised murdesõnad: puul `mullikas`, udris ´kärmas`
Kasutusel vana kirjaviis, ehkki näha veel saksa mõju.
Sõnaraamatud ja grammatikad
1730ndatel valmis käsikirjaline Salomo Heinrich
Vestringi ,,Eesti-saksa sõnaraamat".
Autor hea eesti keele tundja, teoses üle 8000
eestikeelse sõna + vanasõnad, mõistatused,
kõnekäänud, lauseidki.
1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika
§
koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega
annaabi.ee 
