Ilmar Laaban
kulutamata: ,,Maksad kätte!"(Aspel,1989)
Esteetikaga tegelevad aforismid on veidi taltsama või irdunuma irooniaga. Rroosi põlastab
peaaegu sõralikult ajaluulet: ,,Luuletaja, ära aja peale oma ajaluulet!" või mõnitab vennalikult
pihtimusluulet: ,,Oh need huku-poed, kuhu sa poed, poeet!" Mis talle kohe üldse ei meeldi, on
esteetiline lohakus: ,,Lohede konarlus on koledaim lohakus." Oma eelistused võtab ta kokku
järgmiselt: ,,Stilne nafta on enam kui fantastiline", millele kajab muusika alal järg: ,,R.S.
atemaatilises muusikas sünnib ka maasikaist uusi matemaatkaid." Väärtuste ülimal astmel
istutab Rroosi puhta fantaasia ilusümbolina: ,,Oleviste torni tippu olematu roosi."(Aspel,1989)
Kolmanda põhiteema moodustavad eetika ja esteetika kõrval Rroosi usu- ja
metafüüsikavaenulikud sähvatused. Ta õhutab puht inimlikku fantaasiat ja ihade käärimist,