Kirjanduse põhimõisted
ulatuslikum ja romaanist tagasihoidlikum. Jutustuse süzee ei keskendu ühe peamise sündmuse
kujtuamiesle, ega ole sedavõrd pingestatud nagu novellis. Tegelasi kujutatakse arengus.
Jutustuse miljöö võib hõlmata piki ajavahemikke ja erinevaid tegevuskohti.
Karakter- kirjandusteose tegelane.
Kompositsioon-teose ülesehitus, teose koostisosade ühendamine tervikuks.
Komöödia- naljamäng, lõbus näidend. Naeruvääristab huumori abil inimlikke nõrkusi ja
pahesid.
Kordus- stilistilne võte, is seisneb samade sõnade või ka fraaside kordamisel.
Kulmintatsioon- teose süzee osa, tegevuse pinge haripunkt.
Kõnekujund- sõna või väljendi kasutamine ülekantud tähenduses.
Kõnekäänd- rahvapärane väljend, mis annab lühidalt piltikult, poeetilises vormis mingi
olukorra, nähtuse, eseme või omdause iseloommustuse. N: Tõnu ei seise pudeliski paigal.
Lugulaul- jutsutav luuleteos.
Lõik- tekstiosa taandreast taandereani