Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
auditooriumi jaoks, kellel on erinevad oskused, vajadused ja lugemisviis (Hunt 2005:
3). Eriti tuleb arvestada lapse keelekompetentsiga. Keeleline lihtsustamine võib
puudutada morfoloogiat (kasutatakse vähem omadussõnu ja rohkem tegusõnu),
süntaksi (lause on lühike), kõneviisi (kaudse kõne vältimine) ja semantikat
(võõrsõnade ja erialaterminite vältimine). (Ewers: 2000: 211).
Lapsepärane stiil kasutab samu keelelisi nähtusi (olgugi et keelekõla ja rütm mängib
stilistilisel tasandil suuremat rolli). Kui keeleline lihtsustamine tugineb kõnekeele
esmasele, puhtalt keelereeglitele tuginevale struktuurile, tugineb stilistiline
lihtsustamine kõnekeele sekundaarsele, kunstikavatsuslikule ülesehitusele. (Ewers
2000: 212). Lapsepärast stiili saab sellest tulenevalt defineerida järgmiselt: lapselik stiil
on kõnekeele kunstikavatsuslik vormimine lapselike hoiakute ja mõtete
väljendusvahendiks. (Ewers 2000: 213)