Eleanor Roosevelt
aga võttis sõna poliitikaküsimustes. "Ajapikku inimesed nägid, et ma pole oma mehe
hääletoru, vaid et mul on omad seisukohad, millega mu mees ei tahtnud alati nõustuda.
Tundsin end piisavalt vabana, et kaitsta oma arvamust. Tegin seda alati väga hoolikalt ning
saatsin vahetevahel mõne oma kolumnidest Franklinile, kui mul tekkis kahtlusi. Ainsad
parandused, mille kohta ta ettepanekuid tegi, olid stilisilist laadi või käisid ühe või teise sõna
kasutamise kohta. Loomulikult oli sel temapoolsel tagasihoidlikkusel eelis, et ta sai kasutada
mu kolumne proovipallidena. Juhtus mõni idee, mida ma pooldasin ja millega ta uskus ennast
nõustuda võivat, põrkama ülearu ägedale vastuseisule, võis ta puhta südametunnistusega
öelda, et tema pole selle asja eest vastutav ning et need mõtted on ainuüksi minu omad." 6
Peale selle kirjutas Eleanor alates 1942