Hetiitide kultuurist ja arhitektuurist
pole spetsialist muistse Lähis-Ida kunsti alal, ei aja neid iialgi segamini assüüria-babüloonia või
egiptuse kunstitoestega. Hetiidi üksikkunstnike üle võimutseb ühtne stiil, mille normid asetavad ka
piiri peale nende loomingulisele indivuaalsusele. Erinevalt egiptuse reljeefist on hetiidi oma sügavm
ja erinevalt assüüri-babüloonia reljeefist tugevama joonega teostatud. Selles ilmneb visab
stiliseerimistaotlus ja seejuures täiesti realistlikus maneeris. Hetiidi kunstnik alustab alati peast (mis
tuleb tal alati ka hoopis ilmekamalt välja kui muu keha) ja loob kuidagi muretult, ei tee väljagi
rangelt suletud kompositsiooni nõuetest. Samasugused jooned iseloomustavad ka neid rohkearvulisi
pisikesi basalt-, pronks- ja raudkujukesi, mis on leitud hoonete varemetest: meest ja naiste pead,
istuvad ja sammuvad inimkujud, jumalate ja eeskätt laste kujud, kultusega seotud standardid jne.,