Moeleksikon
Habrast pihta toonitas vöö. Kanti
ka särkpluuskleiti, mis mõjus puhta, süütu ja asjalikuna. Liivakellafiguuri
saavutamisel võeti vahel appi pihakorsett.Tõelistel daamidel ei puudunud
kindad, käevõrud, pärlid ega klõpsuga kõrvarõngad.
Tüdrukud, kellele meeldis pahade poistega ringi käia, eristasid end nn.
Peggy Sue’dest ehk headest tüdrukutest lühemate juuste, väikese
kaelaseotava räti, liibuvate pluuside, kitsaste seelikute või kapripükste ja
stilettodega
Mehed :
Mehed kandsid triibulisi või ühevärvilisi halle ja musti ülikondi, pintsakud
olid nii ühe- kui ka kaherealised ning reväärid olid kindlasti laiad ja pikad.
Püksid olid laiad, lipsud erksavärvilised ja käsitsi maalitud. Värvilised
meestesärgid leidsid tunnustust ka konservatiivsete ärimeeste ringkondades.
Vabaajariided said populaarsemaks kui iial varem: igal endast lugupidaval
mehel oli olemas sportlik tviidist pintsak, päevasärk, kootud vest, ruudulised