Vee Zooloogia
küljelt küljele viseldes. Võivad olla mitut värvi; paljud on hemoglobiinist punased.
Mitmesuguseid toitumisviise. Nukk on liikumisvõimeline, ujub kestumiseks
veepinnale. Valmikud ei toitu, ainult parvlevad vee või kalda kohal, misjärel emased
munevad vette ja surevad.
Näide: harilik surusääsk (Chironomus plumosus).
Pistesääsklased: ehitus: arenenud täiuslik vereimemiseks kohastunud nokk, mis
koosneb mitmest stiletist. Eluviis: elavad kõikides maakera vööndites, verd imevad
üksnes emased. Arengupaigaks väikesed seisuveekogud või pisiveekogud. Näide:
hallasääsk (Anopheles maculipennis), Laulusääsk (Culex pipiens).
65. Verdimevate kahetiivaliste (Diptera) sugukondi, kelle vastsed elavad Eesti
vetes (vähemalt neli)
Pistesääsklased (Culicidae), kihulased (Simuliidae), parmlased (Tabanidae),
habesääsklased.
66
annaabi.ee 
