Sõnamõrvar
.. on väga kena ja mind ei tohi lahti
lasta! Saate sellest aru, te ajudeta jõnglased?"
"Jah, ema", ütlesid nad nördinult, pead alla vajunud.
"Aga nüüd tulge mulle kööki appi!" käskisin neid.
Nad tulid suure kiiruga mulle kööki järele.
Me saime üsna kiiresti kõik köögis tehtud. Ma panin selga oma lilla sädeleva õhtukleidi.
Helen pani selga kena miniseeliku ja moeka sekretärijaki. Stiiven pani selga kuue ja
viigipüksid ja mu mees Stiiv-Maikel sama, mis Stiivengi.
Uksekell helises.
"Ma avan!" hüüdsin üpris kõvasti. Avasin ukse ja sealt tuli sisse suur tümakas, paks ja
kiilaspäine mees, kes oli umbes 43 aastat vana.
Ütlesin: "Astuge sisse ja tundke end nagu kodus!"
Kõlas kõmisev vastus: "Jah, muidugi, aga enne makske mu taksoarve 670 krooni ja tooge
mu kohvrid autost. Kas teie mees ei võiks seda teha? Takso ootab!" kõlas väljast üks
"piip-piip".
Ütlesin vaikselt susistades Stiiv-Maikelile: "Maksa ta arve ja too ta kohvrid!" tuli tasane