4. ... 5. Paradigma kui musternäidis, -näide paradigma mõiste filosoofilises tähenduses. Näiteid. Näiteks kõik füüsikud alustavad ühesuguste näidiste selgeksõppimisega. Nende protsessi edenedes hakkavad nende sümboliüldistusi üha enam illustreerima erinevad musternäited. ... 6. Sõnatu/vaikiva teadmise koht Kuhni teaduskäsituses (peamiselt Postscriptumi alusel). Näiteid. Et kui on mingi stiimul, mis viib teatud aistinguni, siis selle stiiumuli tunneme ära teooria vahendusel. Teooria äratundmise mitteteadvustamise korral on teadmine vaikiv. Falsifikatsionismi seminari küsimused: 1. Kuidas tuleks Popperi arvates asuda lahendama induktsiooniprobleemi? Kuidas ta kirjeldab induktiivse loogika raskusi? Popperi järgi ei saa ilma teooriata vaatlusi teha, sest need ei tugine millelegi(vaatlus peab olema ju selektiivne, millelegi suunatud, peab olema kindel objekt). Teiseks kui
aistingute abil me võimendame seda kontrasti;kontrasti subjektiivsed efektid Valivalt tundlikud kanalid;detektorid Ajus olemas detektor rakud,kardinaalsed rakud,aktiveeruvad siis kui ilmub neile sobiv ärritaja.On valivalt häälestunud sensoorsed kanalid,ja igaüks vastab kindlale modaalsusele ja selle modaalsuse sees olevatele kindlatele ärritjatele Weberi fraktsioon:Ernst Heinrich Weber I/I=const I=stiiumuli läve määr I=diferentsiaalläve või määra juurdekasvu väärtus,mille lisamisel I-le tekiv vaevumärgatav erinevus const=proportisonaalsukonstant Kui ärritajate tase I on kõrgem,siis selleks,et oleks eristatav juurdekasv,peab ka delta I kasvama Fechneri seadus: S=k log I S=aistingu määr k=Weberi fraktsiooni sisaldav konstant I=stiimuli füüsikaline suurus(määr) Kui meil aisting peaks kastama subjektiivselt võrdselt,siis selleks me peaksime seda ärritajat