On avastatud, et alates kolmandast eluaastast tekib lapsel võime eristada reaalsust fantaasiast. See on ka aeg, mil laps peaks olema suuteline analüüsima reklaame ja mõistma, et tegelikkuses ei tule puude vahelt Mõmmi Barni, kes lennukiga sõitma viiks. Sellises vanuses tõuseb ka lapse eneseteadlikkus. Just selle viimase aspekti on reklaamihaid oma kasuks pööranud. Reaalsust võime suuta küll fantaasiast eristada, kuid kui Stiinas või Cosmopolitanis on ikka väga ilusad kollased kõrvarõngad ja kõikidel tüdrukutel juba on sellised, siis ega saagi ju kehvem olla. Ühiskond lööb meediaga käed ning nüüd tekib surve juba omade poolt. Surve sõprade, perekonna poolt, vajadus kuuluda klassi, kuuluda perekonda, sõprusringi, huviringi seltskonda. Igal klassil on omad nõudmised, omad nähtamatud lepingud meediaga. Karl Ristikivi on öelnud, et iga mõte, mis tuleb ja läheb, jääb kuhugi alles
annaabi.ee 
