loomulik. Pärast tutvumist Ruthiga oli minu pea täis üksnes küsimusi: Kellele? Milleks? Mingi haige mäng?! Kas ma peaksin välja lugema mingit varjatud sõnumit? Sõnumi leidmine ongi vist kõige keerulisem, pole ju teose sisuks muu, kui Ruthi põhjalik autoripoolne kirjeldus. Kohati on kirjeldused liialt ülespuhutud ning mõjuvad võltsidena, ebausutavatena ja tihti eimidagiütlevatena. Võib-olla viitab see autori isikupärale, aga minusse jättis see tunde stiilsest stiilitusest. Kõik on justkui öeldud, ent on raske leida selle sõnadevahu sees mingit sügavamat mõtet. Mõtlesin pingsalt, miks Ruth mulle ei meeldi. Peale selle, et ta mõjus igava, veatu ja emotsionaalselt kuivana, leian, et naisena võiks ta ju kehastada mõne mehe jaoks täiust, aga emana ma teda ette ei suudaks kujutada. Seetõttu ei suuda mina temas kuidagi näha täiuslikku naist. Arvatavasti ei huvituks ta emana poegade kasvatamisest kuigivõrd
Nad olid ühed esimesed laminaadist laudade tootjad ning taili kasutusele võtjad. ,,Alva Skateboardisi" meeskond alustas ka erinevate kujudega laudade katsetamist. Igaühel oli meeskonnas erinev sõitmis stiil, seega üritati igale liikmele luua erilise kujuga laud, mis seostuks tema individuaalse isikupäraga. ,,Alva Skateboardsil" on tänapäevani oma originaalne stiil vana koolkond. (Glitter 2005) Tony elust ja stiilsest rulatamisest on tehtud dokumentaalfilm: ,,Dogtown and Z-Boys: A Film about the Birth of Now". See film võitis publiku lemmiku ja lavastaja auhinnad Sundance'i Filmifestivalil. Selle filmiga, mille lavastajad olid Tony Alva, Stacy Peralta ja paljud teised vana koolkonna rulatajad, loodeti harida inimesi, tutvustada rulatamise algseid juuri ja liikumist, mis panid aluse uuele elustiilile. (Ibid) Tony Alva jaoks oli rulatamine viis olla nii heas vormis kui ka võimalus hoida sidet noorema
annaabi.ee 
