Tiit Lauk humanitaar
rimisel pole muusikute jaoks mingit tähtsust 13 . Pole võimatu, et varsti osutub tõeks üks teine
Ellingtoni mõttetera: “Peagi on see kõik vaid muusika; sa ei pea mitte ütlema, kas see on
džäss või mitte, vaid (seda), kas see meeldib sulle” (Levine 1998: 443). Nagu väidab Berendt,
pole üheski teises kunstiliigis viiekümne aasta jooksul välja kujunenud niivõrd kontrastseid,
kuid siiski omavahel tihedalt seotud stiilivoole kui džässis (Berendt 1999: 16). Viimasel ajal
on hakatud üha sagedamini rääkima sellest, kas ei peaks džässi käsitlema hoopis folk-
11
19. saj. lõpul USA-s tekkinud komponeeritud, peamiselt klaverimuusika. Puudus üks džässi põhikomponente
– improvisatsioon. Rägtaim siiski svingib, vähemalt sõna algses tähenduses, ja seepärast arvatakse ta džässi
hulka.
12