Ester Mägi
maades, Skandinaavias ja Austraalias, ta on saanud uute teoste tellimusi Rootsist ja Saksamaalt.Helilooja Ester
Mägit peetakse tihtipeale ,,Eesti muusika esimeseks leediks". Tema tähtsus seisneb armastuses rahvaviiside
vastu, mida ta ka ise kogumas käis, ning Eesti rahvalaulude kasutamises oma loomingus.Mäe hingeline muusika
kõneleb selgelt Eestist ja rahvaviisi kaudu avanevast eesti kultuurimälust. Tema looming on läänemaailma
muusika arenguga sujuvalt kaasas käinud, ent ükski stiiliuuendus pole haaranud tema tegemisi üleni endasse.
Heliloojana on Mägi jäänud selgelt omanäoliseks, suveräänseks ja siiraks ning tema taotluseks on individuaalselt
rahvuslik helikeel. Esimesse Eesti Vabariiki sündinuna on Mägi pärit ajast, kui naisheliloojad moodustasid
ilmselge vähemuse. Tänapäeval, kui Eestis on Mäe kõrval mitmeid rahvusvahelist tähelepanu äratanud
naisheliloojaid, on see väljend üleliigne. Naisi on aegade jooksul ikka tundelise lüürikaga seostatud, aga Mägi