Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
Uusklassitsism on süntees oma aja erinevatest suundumustest aiakunstis. 19. sajandi lõpus
iseloomustasid Suurbritannia ja ka USA aiandust ühest küljest erinevate taimedega
efektitsemine, teisest küljest aga arhitektuuriline eklektitsism. Sageli esinesid need ilmingud
ühes aias kokkusulanuna, kuid siiski kujunes nende baasil välja kaks erinevat aiatüüpi: 1) ilu- või
lilleaed ja 2) arhitektuuriline aed. Esimest tüüpi aedasid võib sageli nimetada ka stiilituteks
aedadeks - väikestes villaaedades viis üha suurema arvu liikide kasutamine tihti tulemuseni, kus
segiläbi kasvasid lilled, põõsad ja üksikud puud. Arhitektuuriline aed tekkis aga pöördumisel
varasemate traditsioonide (peamiselt Itaalia) juurde, mida iseloomustasid kiviterrassid, trepid,
balustraadid, purskkaevud ja skulptuurid (inglased Barry, Nesfield). Lillepeenardele ja parteritele
istutati poolkülmakindlad üheaastased taimed ning maja suhtes sümmeetriliselt paigutati
annaabi.ee 
