Poolteist aastat enne Giorgio sündi oli surnud väike õde Silvana. Tema isa oli fasistliku partei administratiivtöötaja ja ema oli küll koduperenaine kuid oli tegev ka sotsiaalsfääris. Just ema oli see, kes teda inspireeris, olles nõudlik ja õrnustele mitte aldis. Ema valmistas militaarriietest ja langevarjudest lastele riideid, ta oskas kõige lihtsamat eset eriliseks muuta, mis väljendub ka Giorgio Armani stiilitunnetuses. Giorgio vanaisa valmistas linnateatri rahvale 19.sajandi stiilis parukaid ning Giorgiole meeldis vanaisaga teatris kaasas käia. Giorgio arvates olid vanaisa tehtud parukad võltsid ja koledad. See lõi aluse vaimsele protsessile, mille baaasil kujundab ta aastaid hiljem välja oma stiili. Alguses tahtis ta saada arstiks ja astus Bologna ülikooli meditsiiniteaduskonda. Pärast kahe kursuse läbimist
Cicero, kes lisaks kõnekunstile mõjutas tugevalt ka ladina keelt ja roomlaste poliitika ning moraalialaseid seisukohti. Ta pärines jõukast perest ja Rooma arisokraatia suhtus temasse esialgu põlgavalt. Poliitilise edu võlgnes Cicero suurepärastele kohtukõnedele, mis paljastas mõne riigimehe ülekohtust ja seadusevastast käitumist. Ta tapeti peale Caesari tapmist 43.aastal poliitiliste arveteõiendamise käigus. Cicero oli ületamatu oma meisterlikus keelekasutuses ja stiilitunnetuses. Ta eristas kolme kõnestiili: nn madalat stiili seisukohtade loogiliseks põhjenduseks, keskmist stiili kuulajatele naudingu pakkumiseks ja ülevat stiili kuulajaskonna emotsionaalseks innustamiseks. Marcus Tullius Cicero (106-43 eKr) Rooma teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme. Suur osa näitemängudest olid komöödiad. Süzeed kajastasid igapäevaelus ette tulenevaid koomilisi olukordi
annaabi.ee 
