Arbujad
Küpsem, ent
ühtlasi pessimistlikuim on Sang oma teises kogus ,, Müürid"(1939), mille nimiluuletuse
ahistav kivimüüride-sümboolika on mõneti analoogiline Viidingu traataiale.
Sangal on ülekaalus traditsiooniline ristriimiline katrään. Ta luuletuste sõnastus on
lihtsam ja kõnekeelsem kui Viidingul või Talvikul, ent vähemalt ,, Müüridest" peale
täpne ja ilmekas. Juba 1930. aastatel ka oma viljakat tõlkijategevust alustanud Sang on
keele- ja stiilitundlik, ehkki mitte nii jõulise temperamendiga luuletaja kui mõni teine
arbujatest.
Mida mõtleb mees kui ta enam
maailma teedel ei kolla?
Vaev on vanaks saada,
aga hea on vana olla.
Kõik on nii sinine, sinine, sinine:
silmad ja taevas ja meri.
Terve nädal suur sinine esmaspäev.
Soontes on sinine veri.
Vaata maailma kui aadlik,
kelle aardeil pole otsa ega äärt.
Kõik selge, soliidne, paraadlik
ja natuke naeruväärt.
Aga jääkoore all, seal tuikab
nagu haige hambanärv.