Ohtu mõis
von Kursellile. Harpedest on Ohtuga seoses teada veel nii palju,
et üks tolleaegne mõisaproua, nimelt Euprhosyne Elisabeth von
Harpe oli tuntud kroonikakirjutaja Ch. Kelchi tütar; tema ühest
pojast tuli Tallinna Iinnapea, teisest Toomkiriku praost.
ARHITEKTUUR .
OHTU JA TEMA AJASTU
Ohtu näol on tegemist ühe kunstiväärtuslikuma
mõisaansambliga kogu vabariigis. Siinne mõisasüda on
sündinud põhiosas 18.saj. 60.70. aastate vahetuse paiku ja
sellisena hilisbarokliku stiilisuuna tüüpilisemaid näiteid. Teatud
tugipunktiks dateeringu täpsustamisel on talli tuulelipul leiduv
aastaarv 1769 ilmsesti ka peahoone on valminud selle aasta
paiku.
Barokkstiilile omaselt on kogu Ohtu mõisasüda kavandatud
sümmeetrilisena: keskmeks kahekordne kõrge
poolkelpkatusega härrastemaja, selle ees ovaalse ringteega
väljak, mida külgedelt raamivad ait ja talltõllakuur, samast
harmooniast on kantud ka puiesteed ja park. Tulemuseks on
haruldane arhitektuuriansambel
annaabi.ee 
