Oskar Lutsu näidendid
sotsiaalfilosoofiliste probleemide tõstatamiseni. Lutsu spontaanselt loov anne seadis
piirid ainevallas- kunstiliselt õnnestunudteoste loomisel lähtus ta eelkõige isiklikust
kogemustepagasist, milline asjaolu põhjustas tagasipöördumisi tuntud miljöö ja
korduvate tüüpide juurde. Loomupärane jutuosavus, murtus sõnalise viimistluse suhtes
progresseerus aegamööda ning viis mõttekordustesse ja stiilistampidesse.
Lutsu loominguline areng, mille algus oli paljutõotav, ei kulgenud vaadeldaval perioodil elu
kunstilise mõtestamise sügavuse ja avaruse suunas. Väheste tulemustega järgis kirjanik
uusromantilise moevoole, teiselt poolt hakkas juba varasemal loominguperioodilgi
Lutsu ähvardama enesekordamise hädaoht. Uusromantilises hoovuses taandus lutsulik
huumor sentimentaalsete nootide ees, tema kirjanikuloomuse selgesti tajutavas
annaabi.ee 
