Eesti kirjanduse ajalugu II põhjalik konspekt
komponent on puberteediiga, mis asetus väga selgelt Tartu taustale. Kuidas poisist sirgub
mees on ta püsiteema. Teine teemade ring on seotud sõjaga. Mis temaatilist kaardistust
õigustab, on Grünthali enda aruretseptsioon. Kui ta lõpetab 60ndatel suhteliselt äkki
luuletamise, siis ta põhjendab seda sellega, et talle tundub, et ta ei suuda enam midagi
lisada (on Tartust ja sõjast kõik ära kirjutanud). Temaatiline kirjeldus on ebaõiglane selles
mõttes, et keelelises ja stiilises plaanis on tegemist väga huvitava autoriga: tal on ühelt
poolt rafineeritud vormikultuur; teiselt poolt mod elu- ja keeletunnetus. See oleks nagu
mingit moodi mod hõnguline kirjandus, mis on lülitanud ennast väga klassikalisse vormi.
Karl Ristikivi üks luulekogu ilmunud, tuli välja 1972. See on üks olulisemaid
luulekogusid üldse, mis paguluses on ilmunud. Ristikivi luule markeerib selgelt
modernistliku luulekeele tulekut, mis algas 1940-50ndate jooksul paguluses ilmuma.