Tiit Lauk humanitaar
aastal (s.t neli aastat pärast Gutmanni artikli
ilmumist Eestis), arvustades P. Veebeli Estonia kontserdisaalis toimunud džässikontserti,
kasutas üsnagi teravas toonis väljendeid: 254 “Kui niisugust muusikat serveeritakse vindis-
peadele /.../. Nüüd ta aga tikkus /.../ vaimse kasvataja kateedrisse” (silmas on peetud Estonia
kontserdisaali – T.L.); Artur Rinne kohta: “Nüüd me teame natuke lähemalt, kust see laulja
korjab endale labaseid võtteid ooperis stiilirikkumiseks.” Artikkel lõppes noomiva sõrme-
viibutusega Estonia juhatuse suunas: “/.../ kas “Estonia” kunstiline juhatus ei tunne huvi, kus
esinevad ooperijõud väljaspool?” See polnud sugugi ainus Visnapuu džässi maha tegev
kirjutis; oma artiklis “Jazzist ja kunstipoliitikast”255 kirjutas ta juba 1934. aastal: “Kui hoida
stiili, ei peaks ettekannete juure müüdama ainult eeskava, vaid ka pits viina ning seadma sisse
tantsupõrand