Eesti sotsiolektide seisund
mõjuriks jälle laiemad kontaktid töö juures ja ülikoolis;
- täielik keeleomandamine toimub ainult väga vähestel, tavaliselt kõrgema haridusega
inimestel, kes on eraldi keelest huvitatud.
Hiljem on näidatud, et baasgrammatika ja vernakulaari faasid ei ole üksteisest eristatavad.
Lapsed keskenduvad tugevalt sotsiaalse varieerumise mallidele ja kasutavad ajalooliselt
kinnistunud varieerumisemalle. Samuti on näidatud, et lapsed on võimelised
stiilinihutusteks enne täiskasvanuks saamist.
Igatahes on selge, et koolilapsed kõnelevad enam kambakaaslaste kui vanemate moodi.
Klassikaaslased ja sõbrad on keeleliselt mõjukamad kui vanemad ja õpetajad. Uurimused
näitavad ka, et inimesed samast klassist, vanusest ja soost mõjutavad laste keelt enam kui
vanemad.
Noorukiiga on liikumine individuaalsuse suunas, oma indiviidi väljakujunemise suunas ja
enda eraldamine perekonna tuumast. Sel ajal toimub võitlus vanemate mallidega,
sealhulgas keelemallidega