Mehis Heinsaar
Mehis Heinsaar
Heinsaare novelle seostatakse sürrealismiga, muinasjuttudega ja maagilise realismiga.
Ometi näib, et need mõisted ei suuda täpselt iseloomustada tema tekstide kummalist, aga
samas väga inim-ja looduslähedast maailma.
Arvustajad on Mehis Heinsaarega tõesti pisut hädas. Ta jutud sümpatiseerivad kõigile, aga
nende liigitamine paneb ebalema. Võibolla on tekkinud isegi vajadus autorit sildikleepimise
eest kaitsta. See oleks ka arusaadav. XX sajandi voolu- ja stiililoolised mõisted kannavad
endas kirjandusliku mälu ja assotsiatsioonide taaka. Nad on tänaseks natuke väsinud ja
rasked. Heinsaare palad aga on kirjutatud värske ja hapra käega. Need on tihti õhulised ja
kergejalgsed visioonid, isegi siis, kui tekstide taga on aimata sügavat dramatismi. Nii et
tekib imelik tunne. Ûhelt poolt on Heinsaare novellide kujundusvõtetes palju tuttavlikku:
meenuvad näiteks Mari Saadi freudistlikud lapsepõlvenägemused, Valtoni unenäo- ja
annaabi.ee 
