Räpina mõisa park
1882.-83. aasta kaardil
näeme kogu poolsaart hõlmavat pargilahendust, looklevaid teid ja häärberi ees suure
muruväljakuga rondeeli. Selgelt hoonega risti olevat vaatekoridori võime aimata aiapoolsel osal,
millega on antud vaade teisel pool paisjärve asuvale luteri usu kirikule. Tõenäoliselt ongi von
Engelhardti teeneks Sillapää pargi peatelje väljaarendamine piltmaastikuks, mis on inglise
maastikuaia üks tähelepanuväärsemaid stiiliilminguid (Tallinn, T. 2011).
Peahoone lähim ümbrus on kujundatud regulaarses stiilis, pargi kaugemad osad aga
vabakujulises nn inglise stiilis. Iluaed läheb sujuvalt üle maastikupargiks, mis muutub
märkamatult parkmetsaks. Lossi eest laskuvad järve suunas terrassid. Astangutel asuvaid
roosipeenraid raamivad pöetud pukspuud ja muru. Reeglipärasust rõhutavad kaks silindri-, neli
koonuse- ja kaks kerakujuliseks pügatud võimsat elupuud. Teid raamivad kaarväravad ja
sõrestikud roniroosidega
annaabi.ee 
