Euroopa ja Eesti õigusajalugu
a. ja Saare- Lääne piiskop 1228-34 a. Vahel. Estasid oma
stiftid Püha- Rooma keisrile, kes tunnistas nad maahärradeks markkrahvi õigustega, st.
Ilmalik ja vaimulik võim kuulus piiskopile, keisrist sõltumatud. Õigused: 1) andis välja
seadusi ja määrusi; 2) teostas administratsiooni ja toimetas valitsusakte (maksude võtmine,
sõjaline kaitse); 3) kohtumõistmisõigus, va. surmaotsuse tegemine. Piiskopi kõikvõimsus
piiratud stiftinõukogu ja võimukandjate vasallidega. Igas stiftis stiftivoogt ja stiftinõukogu,
kes oli Vana- Eesti vanematekogu järeltulija. Piiskop ei saanud teha ühtegi otsust ilma
nõukoguta, viimane tekitas sagedasi tülisid. Vasallidel oma korporatisoon maapäevaga Saare
Lääne stiftis (1241 ```vasallid ja rahvas``, 14.saj. nimetus rahvas kaob). Vasallide
kolleegium kogunesid vastavalt vajadusele. Arutasid: valitsemise-, välispoliitika ja
haridusalaseid küsimusi. Otsused kinnitamiseks maahärrale/ piiskopile. Keskajal eraõigus
annaabi.ee 
