TÖÖKESKKONNA OHUTUS
Peab silmas pidama, et
kiiresti kasvab inimeste arv, kes töötavad kodus, kus võib vaimset tööd teha isegi pikali. See
muudab oluliselt ergonoomika probleeme.
Kehaasendeid võib kõige üldisemalt jagada püsti-, iste- ja lamamisasendiks.
Koduse tegevuse ja ametitöö puhul esineb kõige sagedamini isteasend. Nüüdisajal istub
inimene tavaliselt 8-12 tundi ööpäevas. Enamus inimesi on 2-7 tundi päevas püstiasendis.
Remonditöid tehakse ka lamades.
Kuigi püstiasend võimaldab töötaja suuremat liikuvust, on tal füsioloogilisest aspektist mitu
puudust:
Püstiasendiga kaasneb lihastele, liigestele ebasoodne staatiline koormus, vedelike,
sealhulgas venoosse vere kuhjumine keha allosadesse, eeskätt alajäsemetesse.
Südame löögisagedus on püstiasendis ca 10% kõrgem kui isteasendis. Rohkem
koormatud südame kudedes kuhjuvad kergemini ealised muutused, mistõttu lüheneb
inimese eluiga.