Ta teeb siiski oma otsuse ja jätab Miia maha. Miia otsustab sellegipoolest oma tavalise eluga edasi minna, kuid mida aeg edasi seda raskemaks see muutub. Kui ühe tantsutrenni ajal Miial paha hakkab otsustab treener ta tantsugrupist eemaldada, ning see purustab kõik Miia lootused ja unistused. Poja sündides paneb Miia talle nimeks Tristan. Miia vanemad pole lapselapse üle üldse õnnelikud ning Miia on sunnitud minema maale vanaema juurde. Teel vanaema juurde kohtub Miia ühe poisi Steveniga, kes ta kohale sõidutab. Kuna Steven on Miia vanaema naaber, käib ta neil väga tihti külas. Miia läheb sealsesse maakooli ning ta võetakse seal hästi vastu. Uues koolis liitub ta ka tantsutrenniga ning saab jälle tantsida. Kui Tristan haigeks jääb on Steven igati nõus Miiat aitama ning Tristanit hoidma.
Steven ei aktsepteerinud ka kasuisa ning oli tema vastu väga ebaviisakas. Ta peksis teda jalgadega, valetas ta peale ning sõimas teda ebatsensuursete sõnadega. Stevenil oli väga suur tähelepanu vajadus, seega tegi ta kõike võimaliku, et ka seda saada. Ta saadeti tihti arvutimänge mängima, sest see oli talle ainuke huvipakkuv asi. Ja siis ta ei tüüdanud ka ema ega jooksnud korteris sihitult ringi. Ema käis tihti Steveniga psühholoogi juures ja talle pandi diagnoosiks "hüperaktiivne". 1 2. Käitumiseraskuse kirjeldus Stevenil tekkisid probleemid lasteaias teiste laste ja õpetajaga. Ta oli iga päev ärritunud olekus ja rahutu. Ta ei püsinud paigal ning jooksis rühmas sihitult ringi ja lärmas, tihti kurtis, et tal on igavuse üle. Õpetaja korraldustele ta ei allunud ning oli ka õpetaja
annaabi.ee 
