Biokeemia lipiidid ja karotenoidid
ja terpenoidideks. Lähtudes seebistumisvõimest võib lipiide jaotada seebistuvateks ja
mitteseebistuvateks. Vastavalt molekuli struktuurile võib lipiidid jaotada ka veel liht-, liit-
ning tsüklilisteks lipiidideks. Rasvamolekulid on sobivad toiduenergia säilitamiseks.
Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja -linoleenhape ehk asendamatud rasvhapped,
mida inimorganism ise ei sünteesi. Olulisemaiks loomseks sterooliks on kolesterool,
mida leidub pea kõikide loomsete rakumembraanide koostises ja mis tagab
membraanide läbitavuse ja liikuvuse/voolavuse. Lisaks sellele toodetakse kolesteroolist
sapphappeid, steroidhormoone ning D-vitamiini, kuid kõrget kolesteroolitaset peetakse
südame- ja veresoonkonna haiguste riskifaktoriks.
1.3.1 Rasvapleki proov
Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites. Kui lipiidi sisaldavat lahust kanda paberile,
tekib rasvaplekk ja paberi läbipaistvus suureneb