Jooksiklased
Puusale kinnitub reis erilise, liigesega varustatud
lisandi – pöörla abil. Eessääre siseküljel on enamikul jooksiklastel eriline sälk tundlate
puhastamiseks (Haberman, 1968).
Tagakeha koosneb reast lülidest, mille selgmist osa nimetatakse tergiidiks, kõhtmist – sterniidiks.
Sterniidid on tavaliselt tugevamini kitiniseerunud ning varustatud mitmesuguse punktiiri,
kurrutuse ja karvastusega. Tergiite katavad kattetiivad. Jooksiklastel on ainult kuus väljaspoolt
nähtavat sterniiti. Tagakeha tipus, anaalstrerniidi ja tergiidi vahel on isastel suguti. Emastel on
viimane tagakehalüli väljasopistatav (Haberman, 1968).
Suguelundid paiknevad jooksiklastel tagakeha lõpposas, kujutades endast torujaid liigestatuid
organeid, mille tähtsama osa moodustavad munasarjad emastel ja raiad isastel. Mõlemad on
paarilised. Raiad on ühe folliikuliga päsmalaadiliselt kokkukeerdunud ja neist väljuvad
seemnejuhad ühinevad jämedamaks paiskejuhaks. Paiskejuha tipus asub suguti
annaabi.ee 
