Pihkva mõis
000 hõberubla läks üle tema pojale Eduard v.
Löwensternile (H. Wistinghausen Quellenzur Gescichte
der Rittergüter Estlands e'm 18. und 19. Jahrhundert
(17721889) HannoverD öhren 1975.) Omanikud
kasutasid peamõisana Alaveret, seega jäi Pikva
viimasest majanduslikult ja juriidiliselt s õltuva
kõrvalmõisa staatusesse.
Seoses mitut laadi valdus õiguslike küsimuste ja
keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere koos
Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern
Sternburgide aadliperekonnale. J ättes siinkohal
puudutamata Alavere mõisaga seotud küsimused,
5
märgime ära just sellesse aega langeva Pikva
iseseisvumise. 1849. aastal, t äpselt 18. oktoobril 1849
määrati Pikva omaette päranditombuna Charlotte
Baron v. Belowile ja tema lastele (Pikva tollaseks
väärtuseks märgiti 71428 hõberubla). Alavere j äi ilma
temast eraldatud Pikva ja N õmfreta Greogor Baron v.
UngernSternbergile
annaabi.ee 
